Lemmikloom

Uskumatud põhjused: miks su lemmik nii väga mängida armastab (1)

Toimetas Tuuli Mäemat, 21. oktoober 2019, 07:00
Paku oma lemmikule piisavalt võimalust mängida.Foto: Darinka Kievskaya / Unsplash
Lemmikute mäng saab alguse juba kutsikaeas. Kui oled kunagi pisikesi kutsikaid või kassipoegi jälginud, siis näed, kuidas terve nende päev on sisustatud mängimisega. Vahepeal ka magamisega, kuid üldjuhul on pisike loomake täis elurõõmu, mängulusti ja seiklusjanu. Oled sa kunagi mõelnud, miks su lemmik nii väga mängida tahab? Siit võid leida vastused!

Eriti oluline on mäng kutsikaeas

Samal teemal

Mäng, eriti pesakonnakaaslastega, on looma psühholoogilisest aspektist vaadatuna ääretult oluline. See on ka üks põhjus, miks ei tohiks loomabeebit enda pesakonnast või vanematest väga varakult eraldada- see võib viia sotsiaalsete probleemideni ehk probleemse käitumiseni, mida hilisemas eas on ääretult raske lahendada. Loomalapse eraldamine indiviidipõhine lähenemine on tõenäoliselt kõige mõistlikum, kuid üldjuhul on soovitused tõust lähtuvalt olemas. Üldlevinud tava on loomakesed loovutada pärast kaheksandat elunädalat, kogenud kasvatajad lähtuvad elutarkusest ning loovutavad tihti neljajalgse karvapalli isegi hiljem. Kui kasvatajal on aega looma ka muude asjadega ja inimestega sotsialiseerida, on see variant tõenäoliselt väikesele tegelasele parim. 

Kiskjalik käitumine

Kiskjad arendavad läbi mängu enda predaatorlikke oskuseid ehk murdmist. Jälgige kord noort kutsikat ja vaadake, kui vägevalt ta geenipagas tööd teeb! Seisukoerad teavad iseenesest, kuidas lindu märgates kohale tarretuda, käppa tõsta ning seda seistes varitseda. Kutsikas "püüab" mängukanni teda eelnevalt käppadega halvates, haarab suhu ning raputab! Pesakonnakaaslastega mängides sakutavad mängukanni enneolematu jõuga. Üksteisega mängides maadlevad, enamjaolt sihivad "murdes" kaela. 

Mäng õpetab kombeid

Mäng õpetab loomabeebile sotsiaalseid oskuseid. Nii teab väike loomalaps juba varakult, kui kõvasti ta mänguhoos kedagi hammustada võib (kuna vastane pistab valu tundes kiljuma). Väike loomalaps õpib ära mängukummarduse - viisaka mängima kutsumise ning valib väsinud pesakonnakaaslase asemel energilisema sõbra. Peale selle õpetab mäng ka lemmiklooma enda keha tundma, sest just tänu sellele arenevad loomakese motoorsed oskused, paraneb tasakaal ning pingutuvad lihased, mis tavalisel jalutusel kasutust ei leiaks! 

Mäng ühendab

Kas olete tähele pannud, kuidas kutsikapõlves sõlmitud sõprussuhted püsivad loomade kuldaastateni? Ka inimesega mängimine tugevdab lemmiku-peremehe omavahelist suhet. Eriti lähedaseks teevad erinevad tirimismängud, kuid neid mängides tuleb inimesel olla õrn, hoidudes järsematest liigutustest. Pesakonna omavaheline maadlemine kinnistab loomade ühtsustunnet ning aitab neil grupina paremini toime tulla.  

Stressimaandaja

Mäng on miski, mis lööb lemmiku silma särama! Mängu võib kasutada isegi maiuse asemel premeerimisvahendina (töökoertel on nutsud, agilitykoertel pehmed rihmad suurepärastest motiveerimisvahenditeks). Mänguasjaga saab tuju üles ning halva kogemuse minetatud. 

Hea teada!

Väikesele kutsikale on väga oluline leida head mängukaaslased, kuid halva kogemuse vältimiseks tuleks esimestel elukuudel koeraväljakutest eemale hoida. Seda põhjusel, et mõned täiskasvanud lemmikud võivad olla veidi tugevama mängustiiliga, ajada kutsika nurka, teda hirmutada ning eluks ajaks halva kogemuse meelde jätta. Pea meeles, et koerakakluste vältimiseks on inimene see, kes enda lemmiku eest seisma peaks. Koerte omavahelised suhete klaarimised võivad paraku viia kakluseni. Algajal koeraomanikul tuleks noore kutsikaga pöörduda kindlasti koertekooli. See on soovituslik ka omanikul, kellel pole tegemist enam esimese koeraga, sest koertekool on turvaline koht kutsika sotsialiseerimiseks, harjutusi tehes ka omavahelise suhte tugevdamiseks - teiste koerte juuresolekul on tähelepanu oluliselt raskem saada! 

Allikas: Petcity.ee