Inimesed

Tööstress hiilib ligi tasahilju! 7 soovitust, kuidas seda ära tunda ja maandada 

Toimetas Helen Serka-Sanchez, 3. november 2019, 20:22
Püsiv stress tekitab füüsilisi ja vaimseid tervisehäireidFoto: Freepik
Iga tööinimene on mingil hetkel oma elus tundnud, et töö tekitab ajutiselt pingeid ja stressi. Probleemiks muutub tööstress aga siis, kui see ei möödu ning häiritud saab nii füüsiline kui vaimne tervis. Ole ohumärkide suhtes tähelepanelik, sest tööstress on haigus, millest toibumine võtab aega.

Väike stress on hea, sest see ergutab ja paneb tegutsema. Kui oleme väljakutse ületanud, kaasneb sellega eduelamus, mis innustab ja arendab. Kuna inimesed on erinevad, siis võib pingetaluvusest olenevalt sama olukord ühele inimesele tunduda meeldivalt väljakutsuv, kuid teisele ebamugavalt pingeline. Kindlasti mõjutavad stressitaluvust ka isikliku elu probleemid. Nii võib tavaliselt jõukohane tööülesanne tunduda sellel hetkel ületamatuna ja nõuda lisapingutust. Lühikesed stressiperioodid tervisele enamasti kahju ei tee, kuid juhul kui suure koormuse või muul põhjusel tekkiv stressireaktsioon ajaga ei möödu, võib see muutuda kroonilise stressiks. Püsiv stress tekitab füüsilisi ja vaimseid tervisehäireid nagu ainevahetushäired, nõrgenenud immuunsus, pea- ja kõhuvalud, südame-veresoonkonnahaigused, ärevushäired ja depressioon ning pahaloomulised kasvajad.

Põhiliselt on tekkida võiv tööstress seotud:

  • madala palgaga
  • suure koormusega
  • väikese arengu- ja edutamisvõimalusega
  • töös puuduvate väljakutsetega
  • vähese võimalusega tööga seotud otsustes kaasa rääkida
  • vastuoluliste nõudmiste ja liiga suurte ootustega.

Samal teemal

Töö tekitab vastumeelsust

Põhjus, miks tööstressi tihti ära ei tunta, peitub selles, et see sarnaneb tavalise stressiga. Tööga seotus stressi puhul lisanduvad ärrituvusele, väsimusele, muutustele söögiisus ja seksuaalses aktiivsuses ka vastumeelsus töö vastu, halvenenud suhted kolleegidega, ärevus või ükskõiksus tööasjade suhtes.

Tihti hiilib tööstress ligi tasahilju ja seda ei märkagi, enne kui probleem on päris tõsine. Eriti kergelt võib see tekkida kohusetundlikel töötajatel, kes võtavad oma õlule suure vastutuse ja nõuavad endalt palju. Tööstressiga väheneb inimese töövõimekus, mistõttu peab ta veelgi rohkem pingutama. See omakorda väsitab ja muudab töötaja nii enda kui teiste suhtes kriitiliseks. Tööstressi puhul on oluline teada, et tegemist on haigusega, millest toibumine võib võtta sama palju aega kui mõnest muust tõsisest terviseprobleemist.

Tööstressiga kaasnevad:

  • keskendumis- ja lõõgastumisraskused
  • vead töös
  • rahulolematus tööga
  • otsustusvõime vähenemine
  • põhjuseta ärevus, viha ja ängistus
  • suutmatus tulevikku planeerida
  • motivatsiooni puudus.

Võtted, mis aitavad stressi maandada

Väldi halbu harjumusi, mis stressiga kaasas kipuvad käima. Nendeks võivad olla nii ülesöömine kui liigne alkoholi tarbimine. Head stressi leevendajad on liikumine, käsitöö, looduses viibimine ja kõik muud tegevused, mis aitavad pingeid maandada ja tuju tõsta. Samuti ei tasu unustada tervislikke uneharjumusi. Jälgi, et saaksid öösel täis oma unetunnid. Selleks piira õhtuti alkoholi ja kofeiini sisaldavate jookide tarbimist.

Töövaba aeg on taastumiseks väga oluline. Seega kui sul on puhkus, siis lülita ennast töölainelt täielikult välja. Juhul kui see pole võimalik, siis määra endale kindel aeg, millal tööülesannetega tegeled ning teavita sellest oma kolleege.

Selged piirid töö- ja eraelu vahel aitavad tööstressi leevendada. Peale tööd kodus olles ära vaata e-kirju ja ära osale tööteemalistes sotsiaalmeedia grupivestlustes. Isegi kui pead olema pidevalt kättesaadav, siis kehtesta teatud ajad, mil sa pikkadele töökõnedele ei vasta, näiteks õhtusöögiaeg perega.

Õpi stressist eemalduma erinevate tehnikate abil nagu mediteerimine, teadlikkus- ja hingamisharjutused. Pinges olekus on keskendumine häiritud ja mõte kipub hüplema. Võid alustada   paarist minutist, kui keskendud vaid hingamisele või looduses käies sind ümbritsevale, laskmata muudel mõtetel end segada.

Räägi oma probleemist ülemusega. Kuna töötajate tervis mõjutab otseselt töö produktiivsust, siis on ka juhid sellest huvitatud, et muuta töötingimused töötajate heaolu toetavaks. Võite koos läbi arutada need olukorrad, mis sulle stressi tekitavad ja leida ühiseid lahendusi.

Küsi nõu sõbralt või spetsialistilt. Teinekord aitab olukorda paremini näha, kui seda kellegagi väljastpoolt organisatsiooni arutad. Samuti aitab nõustaja või psühholoog sul leida erinevaid võtteid, kuidas stressiga toime tulla, või annab nõu, mida olukorra muutmiseks ette võtta.