Inimesed

Hüpnotisöör Maris Saar avameelselt depressioonist: vaata elu täiesti neutraalselt 

Toimetas Tuuli Mäemat, 24. november 2019, 21:32
Maris Saar usub, et negatiivseid tundeid on võimalik muuta positiivseteks. Foto: Jako Ülenõmm
Hüpnotisöör Maris Saar on oma elus olen väga mitmetel kordadel olnud periooditi depressioonis, võidelnud neil hetkedel ka ärevushoogude, ärevushäirete ja paanikahoogudega. Ta räägib sellest avameelselt, jagades soovitusi, kuidas sellest jagu saada.

Pea pooled, kes tulevad minu vastuvõtule, on minu vastas istumas sarnase teemaga. Vaadates maailmas ringi, näen, et depressioon, ärevushäired ja paanikahood on üsnagi tavaliseks muutumas – tõenäoliselt olid nad varemgi nii, kuid neid lihtsalt ei pandud tähele – ei toodud esile.  

Samal teemal

Ma meelega ei keskendu selles artiklis kõigi oma ja oma klientide kogemuste sügavuse esile toomisesse, sellepärast, et pole vaja keskenduda sellele, mis kunagi oli, vaid saab leida maksimaalselt lahendusi just selleks, et elu oleks täpselt selline, nagu me tõeliselt soovime. Ma ei näe mõtet minevikukogemuste sügavas lahkamises vaid pigem usungi sellesse, et kui sa tunned, et sa soovid lahendust, siis keskendume sellele!

Oma praktikast ning ka suheldes maailmas väga tuntud tegijatega, näeme, et depressioon on suuremal kujul mitmest erinevast osast koosnev kompott. Selle sees tihti on välja elamata tunded, endale oma võimaluste keelamine, vabanduste leidmine lahenduste asemel, enda alla surumine, mõistusega üle reageerimine - minevikukogemustes, neis tunnetes ja mälestustes elamine ja veel palju muud. Depressioonist, ärevushäiretest ja paanikahoogudest on võimalik välja tulla, kui inimene ise soovib, aga selleks peab see soov olema väga tõsine.

Kuidas end ise aidata?

Vaata elu täiesti neutraalselt – soovitatavalt professionaali või hea tuttava, kes suudab olla neutraalne, abiga. Alustades sellest, et mis on see, mida sina tegelikult oma elus tahad. Kui sa lähed näiteks jalutama, paned kõik oma mõtted kinni ja proovid mõelda, mis on see, mis sind rõõmustab, mida sa tahad? Kui sa selle leiad, kasvõi natukenegi, siis saad sealt juba edasi sammuma hakata. 

Tavaliselt kui sellise soovituse toon, siis saan süüdistuse, et sul on hea rääkida – tõesti, mul on hea rääkida, sest üle kümne korra olen seda protsessi ise väga sügavalt läbi teinud, sest iga korraga mõistsin järjest rohkem, et näiline (!) lahendus pole alati see lahendus, mis abi toob. Vaid see, mida tahan – selle järgi tuleb ka päriselt minna. Ja siinkohal ka füüsiliselt minna. Sest et liikumine aitab sinu kehasse tuua mõttevaikust – millele saad ise aidata kaasa. Liikudes, saad aidata asjad liikuma. Loe näiteks seda NY Times'i artiklit liikumise kohta tehtud uuringutest ja depressioonist.

Pane oma mõistus kinni. Nüüd seda soovitust tuues on alati palju neid, kes ütlevad, et see on võimatu, miks peaksin mõtted kinni panema. Aga kui sinu mõtted tekitavad sinus kõiki neid tundeid, mille peale ärevus ja depressioon tekivad, siis miks neid oma peas kedrata? Ka trenni eesmärk, liikumise eesmärk on tegelikult tekitada oma pähe mõttevaikus, kui palju sina oma peas liikumise ja treeningu ajal mõtled? Proovi hoopis siis keskenduda sellele hetkele kus sa oled, mis on su ümber, kuidas su rinnak liigub, kuidas lihased liiguvad.

Tõsi, esimesed 30-40 korda ei pruugi see hästi välja tulla, aga seda seetõttu, et see pole veel sinu harjumus. Harjumused on need, mis tekivad harjutamisel. Selleks, et harjumus liiguks harjumuseks ajus, ongi vaja seda korduvalt teha pikema perioodi jooksul selleks, et ta liiguks ajuosasse, milles on harjumused. Medical News Today on näiteks hästi kokku võtnud harjumuste tekkimise SIIN artiklis. Kui sa oled olnud 15-.... aastat tubli ülemõtleja, kuidas siis see õnnestumine ja harjumus saab tekkida ühe korraga? Leia endas tõeliselt ülesse see motivatsioon teha asju nii, et nad õnnestuksid ja seda selleks, et sinu elu oleks selline, et sa ise maksimaalselt naudiksid iga hetke!!

Usu, et muutused on loomulikud ja hirmu teadmatuse ees pole vaja enda sees kanda. Seda tunneb hästi tihti siis, kui teha elus midagi sellist, mis toob sind olekus kõrgemale – tunne sees on kergem ja lihtsam. Näiteks tehes midagi sulle väga meeldivat, või intensiivselt sporti.

Usalda! Igaüks meist omab sisetunnet, ja see sisetunne on selleks, et meid elus edasi aidata. Paljude elukogemuste ja haiget saamiste tulemusena võib aga sisetunne hääbuda, sest me ei usalda seda enam. Selle usaldamatuse peale tuleb hirm, ärevus, kartused ja palju muud. Iseennast usaldama saab uuesti õppida – kõigepealt otsustades kõike lähtuvalt iseendast – mis on see, mida mina tahan teha – ja niimoodi minnes. Lubades endale kogemusi, hetki, mida tegelikult tahad kogeda ja nautida. Proovides end maksimaalselt kuulata.

Paar lihtsat soovitust on siin loos toodud, võid esialgu nendega pihta hakata – võin sulle ka lubada, et kui sa tõsiselt ja korralikult, lähtudes oma sisetundest, neid kaasa teed – siis sinu ärevus, depressioon ja paanikahood hääbuvad ja sinu tõeline olemus saab nähtavale tulla. Meile on harjumuseks saanud alati minna ohvrirolli kui miski asi ei õnnestu kohe ja kiirelt – vahepeal ongi vaja katsumus põhjalikult läbi teha, et õppida, et iga raskus on ületatav.

Seega liigu, leia asjad, mis toovad sulle rõõmu, tegevused, mida naudid – ja tee neid. Pane mõtteid pidevalt kinni – harjuta seda, luba muutustel tulla ellu ja kuula tõeliselt oma soove.
Ma tõeliselt naudin neid valguskiiri iga inimese silmades, kui ta näeb, et lahendused on olemas ja mõistab, et iga ülesanne elus ongi läbimiseks – suhtumine, mis sinu sees on, loob selle pinnase kuidas ülesannet läbida. Iga test ongi millekski hea, kõik on suhtumise küsimus.

Allikas: Toelinemina.ee/avameelselt-depressioonist