Inimesed

Prügi toorainena kasutav biotööstus võib päästa Eesti 100 miljoni euro suurusest trahvist 

Henry Linnard, 12. jaanuar 2020, 21:30
VANEMTEADUR „Kui ajendiks on prügitrahv, peaks riik koostööks motiveeritud olema,“ ütleb Kaspar Valgepea. Foto: Erakogu
Kui Eesti jätkab suurte prügikoguste põletamist, ei suuda me tõenäoliselt 2025. aastaks olmejäätmeid 55 protsendi ulatuses ringlusesse võtta ja selle eest võib Euroopa Komisjon meid valusalt trahvida. Mõnedel andmetel võib trahvi suuruseks olla kuni 100 miljonit eurot. Trahviga seisab silmitsi veel tosinkond Euroopa riiki. Ent eestlastel võib siinkohal olla abiks tõeline miljoni-idee. Tartu Ülikooli vanemteadur Kaspar Valgepea arendab tehnoloogiainstituudis koostöös juhtiva USA biotehnoloogia ettevõttega süsteemi, millega olmeprügist toota väärtuslikke aineid.

Prügitrahvist pääsemise võtmeks võib osutuda gaasfermentatsiooni tehnoloogia, mis lihtsalt öelduna rakendab bioloogiat jäätmete väärindamiseks. Gaasfermentatsioon kujutab endast gaasi kui toitaine söötmist atsetogeenidest bakteritele, kes sellest meile väärtuslikke aineid toodavad – kütuseid, kemikaale, bioplastikuid. Toitaineks sobib süsihappegaas (CO2), ent veelgi parema tulemuse annab vingugaas (CO), sest siis ei vaja atsetogeenid lisaenergia allikana vesinikku (H2). Soovides protsessis kasutada bakterite toiduks tahkeid jäätmeid nagu olmeprügi, biomass või ehitusprügi, on vajalik jäätmete eelnev sünteesgaasiks muundamine. Seda tehakse kõrgel temperatuuril väga vähese hapniku juuresolekul.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

10. oktoober 2019, 12:19
VIDEO | Keskkonnaminister: pääsesime hiiglaslikust prügitrahvist, aga tööd tuleb edasi teha
11. märts 2019, 00:01
ÕL VIDEO | Eestlane ei viitsi prügi sorteerida. Vaja läheb piitsa ja präänikut
16. jaanuar 2019, 15:32
Säästa Eestit prügitrahvist: ostle toidupoes raha- ja loodussäästlikult
26. september 2018, 10:52
Eestit ähvardab kopsakas prügitrahv