Uudised

POPID KOOLITUSED: inimesed janunevad teadmiste järele just nendes valdkondades 

Ia Mihkels, 29. jaanuar 2020, 06:03
Tartu ülikool oli 2018. aastal õppijate arvu poolest kolmandat aastat järjest suurim täienduskoolituste pakkuja – võimalust end täiendada kasutas 32 755 inimest.Foto: Mari Luud
2018. aastal osales koolitustel 420 343 inimest, üle 11 protsendi rohkem kui aasta varem, näitasid kolmandat korda kogutud täiskasvanute täienduskoolituste tegevusnäitajate andmed. Kõige populaarsemad olid juhtimise ja halduse ning isikuarengu koolitused.  

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on tegevusnäitajad väärtuslikud üksikisikule, tööandjatele ja ka riigile. 

„Kogutav statistika aitab koolituse valimisele kaasa, võttes arvesse koolitaja kogemust oma valdkonnas,“ ütles ta. „Tegelikult on aga meie eesmärk muuta sobiva koolituse valimine inimesele veelgi lihtsamaks. Selleks on ettevalmistamisel ühtne koolituste kvaliteediraamistik.“ 

420 343 täienduskoolituste kursustel osalenud täiskasvanud õppijaist enamik õppis linnades, kus on õppimisvõimalusi rohkem – ligi pooled Tallinnas ja kolmandik Tartus. Kõige menukamad olid juhtimise ja halduse koolitustel, kokku osales 26 596 inimest. Populaarseteks osutusid ka isikuarengu koolitused, kus õpetatakse ühiskonnas ja tööelus vajaminevaid oskusi: enesekehtestamine, suhtlemis- ja käitumisoskuste ning vaimsete võimete arendamine, argumenteerimine ja esinemine, tööotsimine jne. Sellistel koolitustel osales 26 154 inimest. 

Suurim täienduskoolituse pakkuja õppijate arvu poolest oli kolmandat aastat järjest Tartu ülikool 32 755 õppijaga, neile järgnesid Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna ülikool. Kuigi kõrgkoolid on suurimad täienduskoolituste pakkujad, on koolitusturg õppijate koguarvust lähtuvalt  siiski erapakkujate käes. Eri mahtudega kursusi korraldati kokku 90 711. Sarnaselt varasemate aastatega pakuti kõige rohkem ehk 44 protsendil juhtudest lühikesi, kuni kaheksa akadeemilist tundi kestvaid kursusi, mis mahtusid ühe koolituspäeva sisse. 2017. aastal moodustasid lühikursused koguarvust 37 protsenti. Tasemeõppeasutused eelistasid seevastu korraldada mahukamaid ja pikemaid kursusi.