Tarbija

Lugu ilmus Õhtulehe vahel 2019. aasta veebruaris.

Parkimine – üks suuremaid murekohti kortermajade ümbruses (5)

Kadri Penjam, 31. jaanuar 2020, 11:15
Foto: Martin Ahven
Linnastumine ja autostumine ei näita vaibumise märke ning seetõttu on juba väljakujunenud linnaosades suureks probleemiks autode parkimine. Kuidas saavutada kõigile sobiv lahendus ja millised on võimalused parkimisprobleeme leevendada, sellest rääkisime Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardiga.

Õiguspärane parkimiskohtade jagamine on ilmselgelt teema, mis ühtki kortermaja asukat külmaks ei jäta – kellel on mure oma auto parkimisega, kellel majaümbruses parkivate autodega, mis ruumipuudusel pahatihti nappi haljasala vallutama kipuvad.

„Kui korteriomanikel on soov määrata kindlaks parkimiskohad, seostades need konkreetsete korteriomanditega, saab seda teha üksnes korteriomanike omavahelise kokkuleppega. Sellist kokkulepet nimetatakse erikasutusõiguse kokkuleppeks,“ selgitab Urmas Mardi.

Kokkulepped notari juures

Alati ei piisa sellest, kui määrata kindlad parkimiskohad korteriühistu üldkoosoleku otsustega, märgib Mardi: erikasutusõiguse kokkulepped oleks tema sõnul mõistlik kanda notari vahendusel kinnistusraamatusse, sest siis on need üheselt fikseeritud ja kõigile arusaadavad.

„Meeles tuleb pidada, et kui seda ei tehta, ei muutu kokkulepe uue korteriomaniku jaoks õiguslikult siduvaks. Uus omanik ei ole kohustatud järgima erikasutusõiguse kokkuleppeid, kui need pole kantud kinnistusraamatusse,“ toonitab Mardi. Kui aga peaks juhtuma, et mõni omanik keeldub erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimisest, on igal korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda erikasutusõiguse kindlaksmääramist kohtumenetluses.

Urmas Mardi nõustub, et parkimine kortermaja juures on jätkuvalt ülioluline teema, millest ei saa üle ega ümber: „Parkimine kodu juures muutub autostumise tõttu aina keerukamaks ja lahenduse leidmisel tuleb parkimiskohtade ja rohealade vahel leida korteriühistu liikmetele sobiv kompromiss.“

Lahendust otsides tasub olla koostööaldis

Millised on aga üldse võimalused olukorda leevendada ning mida on korteriühistud seni ette võtnud?

Urmas Mardil on käepärast positiivne näide võimalusest olukorda leevendada: „Üks lahendus on luua majale läbimõeldud liiklusskeem, nagu tegi mullu EKÜLi korteriühistute konkursil parima renoveeritud kortermaja tiitli võitnud Pargi 3 Alu alevikus Raplamaal. Trepikodade uste ette pargitud autode vahelt oli juba vaat et võimatu poekotiga majja siseneda, autode mõlkimistest ja konfliktidest rääkimata. Tänapäevased vajadused on mõistagi muud – teinekord on peres lausa kolm sõidukit. Ühistu oli sunnitud koostama liiklusskeemi, et igaüks ei sõidaks ega pargiks seal, kus pähe tuleb. Nüüd seal enam konflikte ega probleeme pole.“

Kindlasti soovitab Mardi kortermaja juures parkimist planeerides küsida nõu nii päästeametist kui ka linnaplaneerijatelt: missugune oleks majale sobivam kompromisslahendus.

„Kohaliku omavalitsusega suhtlemine on oluline, siin võiks korteriühistu olla avatud ja koostööaldis partner,“ ütleb ta. „Näiteks Tallinn on korteriühistute kasutusse andnud üle kaheksa hektari ehk kümne A.Le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Linnaosavalitsused on tasuta andnud korteriühistute kasutusse üle 30 linnale kuuluva parkimisplatsi. Tartu linnavalitsus eraldas linnaeelarvest parklate projekteerimiseks ja ehitamiseks ligi 300 000 eurot – selle raha eest saab parkla ehitada kolmele parkimiskitsikuses vaevlevale majale,“ on kohalikud omavalitsused Urmas Mardi sõnul teadlikud parkimisprobleemist ning tavaliselt püüavad igati aidata ja lahendusi pakkuda.

Rootsis lahenduseks autoühistud

Mis puudutab Tallinna mägesid, Mardi sõnul peamisi murekohti, siis näiteks Mustamäed puudutav liiklusuuring näitas, et 20% seal pargitud autodest seisavad kohapeal 24 tundi järjest, seega pole 20% eraautodest pidevas kasutuses.

„Siin võiks vaadata ka Põhjamaade ja teiste Euroopa riikide kogemusi. Näiteks Rootsi korteriühistute liit on parkimisprobleemide leevendamiseks moodustanud korteriühistute juurde autoühistuid, mille liikmed saavad kokku leppida autoühistule kuuluvate autode kasutamise ajad,“ toob Mardi näite, kuidas on samalaadseid probleeme lahendatud mujal maailmas. „Korteriühistud on Rootsis nimelt kindlaks teinud, et reeglina vajatakse autot erisõitudeks ja linnast väljas käimiseks. Igapäevaseks töölkäimiseks, ummikutes seismiseks ja lihtsalt maja ees seismiseks autot ei vajata. Seetõttu on tekkinud autoühistud Rootsi korteriühistute seas vägagi populaarsed.“

KOGEMUSED:

 Viktoria Pavliuk, korteriühistu Pargi Kolm juht

„Meie 60 korteriga kortermaja on ehitatud aastal 1978, kui ilmselgelt ei osatud veel nii suurt autode hulka maja ümber ette näha. Seetõttu on kortermaja ümber parkimine olnud meie jaoks suur probleem ning oleme pidanud mõtlema erinevatele lahendustele.

Samas ei osanud me ette näha lumise talvega kaasnevaid probleeme, mis on põhjustatud sellest, et mõned korteriomanikud on usinad parkimiskohtade lumest puhastajad, teised aga mitte. Selle teemaga hakkame kindlasti tegelema, et ennetada samu probleeme järgmisel talvel. Heaperemehelik majaümbruse parkimiskohtade kasutamine on eesmärk omaette.

Saime eelmisel aastal korteriühistute liidult tunnustuse kui 2018. aasta edukaim renoveerimisprojekt – selle üle oleme muidugi väga uhked. Loodan, et oleme veidigi suutnud parkimismuresid maja ümber leevendada kõigi elanike jaoks.“

Anvar Kima, korteriühistu Sõpruse pst 202 juhatuse liige

„Meie korterelamus on 162 korterit ning olukord maja ümber parkimisega päris keeruline.

Kahjuks ei ole võimalik olemasolevaid võimalusi arvestades lisaparkimiskohti kuidagi juurde tekitada. Oleme vaaginud mitmeid võimalusi, kuidas asja parandada, kuid head lahendust on keeruline leida. Praegu on plaan renoveerida vähemalt olemasolev asfalt, et korda tehtud pinnasele saaks tõmmata jooned ning veidigi parkimist maja ümber teadlikumalt korraldada.

Oma osa parkimiseks sobiva pinna kasutamisel on ka autoomanikel endil. On neid, kes pargivad autot, millega ei sõideta vahel pikemat aega, on ka neid, kes pargivad teistega arvestamata. Renoveeritud asfaltkate ning piiritletud parkimiskohad peaksid tooma sellele probleemile veidigi leevendust. Teistega arvestamine on oluline ning kuni peame lähtuma printsiibist kes ees, see mees, on kitsastes oludes hakkama saamisel koostöö ülioluline.“