Tarbija

VESI METSALANGETAJATE VESKILE: miks on poes nii raske pääseda pabertšekist? (37)

Vidrik Võsoberg, 7. veebruar 2020, 16:19
Foto: Teet Malsroos
Ehkki keskkonna säästmise ja metsade liigse lageraie teemad on üha enam kõneaineks, trükitakse Eestimaa kauplustes igal aastal kümneid miljoneid paberist tšekke, millest lõviosa saab sekundite jooksul prügiks. Keskkonnateadlikumad tarbijad saavad õnneks vähemalt iseteeninduskassades üha enam väljatrükitud kviitungist loobuda – kuid pahatihti pole see nii lihtne kui võiks.

Kui palju Eestis tšekkide kujul kaunis mõttetut paberiprahti toodetakse, on raske välja selgitada – ükski kauplusekett ei soostunud Õhtulehele avaldama, millises koguses kviitungipaberite rulle sisse ostetakse ja ära kulutatakse. Pisut aitavad suurusjärku aimata Suurbritannia andmed. Seal trükiti 2018. aasta andmetel igal aastal välja 11,2 miljardit tšekki. Et saareriigis on 66,4 miljonit kodanikku, tähendab see, et iga inimene aitab kaasa 169 valdavalt kasutu paberitükikese tootmisele. Kuna Eestis elab 1,3 miljonit inimest, siis võib andmeid kõrvutades eeldada, et meil käristatakse igal aastal printeritest välja umbes 225 miljonit kviitungit.

Tšekimajandust korraldab tarbijakaitseseadus. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kommunikatsioonispetsialist Anne-Mai Helemäe selgitas, et seaduse järgi peab müüja andma alla 20-eurose ostu korral tarbijale ostu tõendava dokumendi juhul, kui too seda soovib. Üle 20-eurose ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma, et tarbija seda eraldi küsima peaks.

Teoorias tähendab see seda, et väiksema ostu puhul saab poekülastaja kassas tšekist loobuda – iseasi, kui palju päevas sadu kliente teenindavad kassapidajad seda järgida suudavad ja automaatselt kviitungit välja ei trüki. Kui ostusumma on aga üle 20 euro – ehk tavalise pere ostukorvi puhul üsna tavaline –, siis lüüakse paberilipakas masinast välja sisuliselt sundkorras. Ostja ei pea seda kaasa võtma, aga prügi on siiski toodetud.

Tšekiseadus on või oli kasulik inimesele, kes leiva-saia kõrval ostab toidupoest näiteks uue rösteri. Kui see tarbekaup streikima hakkab, siis saab ostja just tšeki alusel hiljem müüjale pretensiooni esitada. Aga lojaalsusprogrammide liikmetel ehk kliendikaartide omanikel tekib virtuaalne kviitung nagunii ja Helemäe kinnitas, et kui kliendil on sellele ligipääs, siis on virtuaalne tšekk samuti ostu tõendav dokument.

Foto: Joosep Martinson

Tšekk-tšekk-tšekk, kassa-kassa tšekk-tšekk

Osade suuremate kaubanduskettide iseteeninduskassades on keskkonnateadlikumatel ostjatel võimalik paberiprahi väljatrükkimisest loobuda. Teadaolevalt saab tšeki printimist täna vältida Rimis, Selveris ja Comarketis. Näiteks Prisma, Maxima ja Coop seda täna ei võimaldada. Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido kinnitas küll, et muudatus on arenduses ja rakendub iseteeninduskassades lähikuudel.

„Veider värk. Selveri iseteeninduskassas on suurelt valik: „Ma ei soovi tšekki“, aga ikka on seal kõrval asuv prügikast paber tšekke täis,“ imestas üks kodanik sotsiaalmeedias. Hiljem täpsustas ta, et tegelikult on valikuvõimalus vastupidine, aga küsimus siiski jääb. Arutelus nenditi, et paljudel kiirustavatel poekülastajatel võib see linnukese mahavõtmise võimalus kahe silma vahele jääda. Ning et palju mõistlikum oleks, kui tšekist loobumine oleks seadistatud vaikimisi ning selle trükkimise peaks inimene ise eraldi valima. Sest Partnerkaardi omanikud saavad kviitungi elektrooniliselt nagunii.

Selveri kommunikatsioonjuht Rivo Veski ei vastanud otsesõnu küsimusele, miks iseteeninduskassa just praegusel moel seadistatud on. Ta viitas vaid vajadusele täita ülalkirjeldatud seadust. „Tšekkide trükkimisest iseteenindusalal võiksime loobuda kohe, kui selleks ei kohustaks meid seadus. Klientidele, kel Partnerkaarti pole, tuleb aga igal juhul tšekkide väljastamist jätkata,“ sõnas Veski.

Selveri iseteeninduses peab ostja kviitungist loobumise oma käega eraldi valima. Foto: Vidrik Võsoberg

„Ma teen Rimi iseteeninduses sellise hooga ostud, et ma isegi ilmselt ei märka seda linnukest,“ kurtis ka üks selle kaubandusketi klient, et inimestel on prügi tootmine natuke liialt automaatseks tehtud.

Rimi avalike suhete juht Katrin Bats kinnitas, et tema andmetel kohustab seadus kauplejat just sellist võimalust pakkuma, et tšekist tuleb ostjal ise eraldi loobuda.

„Täna teevad selle valiku ligikaudu 15% kõikidest iseteeninduskassade kasutajatest,“ sõnas Bats.

Rimi esindaja tõi välja, et nende kasutatav tšekipaber on keskkonnasõbralik. Seda kulus eelmisel aastal ligi kaheksa kilomeetrit - viis kilomeetrit vähem kui aasta varem ja eeskätt just seoses võimalusega iseteeninduskassas mitte kviitungit välja trükkida. 

„Tšeki väljaprindist keeldumise võimalus lisandub Maxima iseteeninduskassadesse lähikuul,“ sõnas Maxima Eesti müügi- ja turundusdirektor Janne Laik. „Hetkel oleme testperioodi lõpusirgel ja loodame juba selle kuu lõpuks tšekist loobumise meie klientidele võimalikuks teha.“ 

Kaupmehed tahaksid paberit säästa

„Me oleme tõesti sellele teemale mõelnud ja teinud ettepaneku ka majandusministeeriumile kaaluda võimalust seadust muuta,“ märkis liidu tegevjuht Nele Peil. „Näiteks selliselt, et vaikimisi seadistus oleks tšekki mitte välja printida ja see, kes soovib, võib seda eraldi kassapidajalt küsida või iseteeninduskassa ekraanile vastava linnukese teha. See peaks oluliselt vähendama prinditavate kviitungite mahtu ja säästma paberit.“

Ka Katrin Bats Rimist avaldas lootust, et kaupmeeste liidu läbirääkimised ja arutelud viivad selleni, et tšeki printimine muutub kohustuslikuks või võimalikuks kliendi enda soovil.

KOMMENTAAR

Rasmus Ruuda, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja:

Ostutšekk on tarbijale vajalik peaasjalikult juhuks, kui tehinguga tekivad probleemid ja ostetud kaup ei vasta lepingutingimustele ning tarbija soovib esitada pretensiooni kauplejale. Üldjuhul on ostutšekk kauplejate jaoks tõenduseks, et kaup on just nende käest ostetud. 

Samas on igasugused paberivabad lahendused MKMi ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tervitatavad. Ühe võimalusena paberi kokkuhoiu huvides võib kaupleja tarbijalt küsida, kas ostutšekki soovitakse. Kaupleja püsikliendiskeemide puhul, nagu näiteks Partnerkaardi puhul, on kauplejal võimalik võtta tarbijalt püsikliendiks saamisel nõusolek ostutšekist loobumise kohta ja salvestada kõik vajalikud andmed tarbija kliendikontol. Selliselt oleks võimalik püsikliendi ostud muuta tšekivabaks. Arutelud käivad ka e-kviitungi teemal, et pangakaardiga sooritatavad tehingud oleks ostuarvel kuvatavate andmetena tarbijatele kättesaadavad ning soovime selles osa kindlasti ka kauplejatega dialoogi jätkata.