Uudised

Vahvad vastlad meil ja mujal: vastlaliug, karneval ja pannkoogijooks 

Kristi Rebane, 22. veebruar 2020, 07:01
Põhjamaades valmistatakse vahukooretäidisega vastlakukleid. Foto: Aldo Luud

Lihavõtetega lõppev vastlaaeg tähistab suure paastu algust ja rammusad vastlaroad pidid aitama pikaks paastuajaks valmistuda. Slaavi kultuurides on vastlate nimi мaсленица tulnudki just sõnast масло ehk või, vihjates rasvasele toidule.

Varakevadisel ajal on Euroopa aladel elavate inimeste, sealhulgas eestlase toidulaud alati olnud keskmisest kesisem. Nii kaua, kuni loodus puhkas, elati peamiselt eelmisel aastal kogutud saadustest. Seega ei muutnud kristluse juurutatud paast inimeste toitumisharjumustes just palju – talve teisest poolest kuni kevadeni söödi niikuinii vähem loomseid saadusi. 

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

20. veebruar 2020, 16:40
PÕNEV KOMBESTIK | Udmurdi vastlad: võipidu ehk vöidõr kestis kuni kaks nädalat
12. veebruar 2020, 16:12
KÖÖGITÄHESTIK: vanad head klassikalised vastlakuklid
18. august 2019, 07:23
EVELIN ILVESE KOKAKOOL: hernesupp ja seakoot kuuele, täiskuutoit
5. märts 2019, 14:35
RETSEPT | Kodus tehtud vastlakuklid on ikka need kõige paremad!