Lemmikloom

Lugu ilmus Õhtulehe lisas "Lemmikloom"

Lemmiku kindlustamine tagab õnnetuse korral rahalise abi 

Kadri Penjam, 29. veebruar 2020, 07:57
Foto: Pixabay
Sellele, et lemmiklooma haigestumise või õnnetusjuhtumi korral rahakotis päris tühjus ei haigutaks, tasub mõelda juba varakult – aga ainult mõtlemisest varuraha ei kogune. Südamerahu annab lemmiklooma kindlustamine, mis tagab, et vajaduse korral saab loomale võimaldada vajalikku ravi.

Võimalust oma lemmikloomad kindlustada pakuvad juba aastaid kindlustusseltsid If ja ERGO. Esimeses on lemmikloomakindlustus eraldiseisev toode, ERGOs aga on lemmikloomade kindlustamise võimalus mõeldud eelkõige kodukindlustuse tellinud klientidele.

Looma tervis – kalleim vara

If kindlustuse varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp märgib, et nemad pakuvad Eestis lemmikloomade kindlustamise võimalust juba 2007. aastast. Võib öelda, et tegemist on nišitootega, mille populaarsus on aasta-aastalt kasvanud. Kindlustada saab nii puhtatõulisi kui ka segaverelisi koeri-kasse.

„Eelkõige on lemmiklooma kindlustamine võimalus saada abi looma ootamatute terviseprobleemide-traumade korral: näiteks on kutsikas alla neelanud midagi sobimatut, tal on tekkinud sisemine vigastus ja ta vajab operatsiooni,“ toob Veiko Sepp näite. „Suur osa kahjukuludest hüvitatakse ravikulude katteks just õnnetusjuhtumite puhul.”

Ka ERGO varakahjude käsitleja Tuuli Kalberg ütleb, et loomade tervisemured – viirused, hambaprobleemid, seedehäired, traumad jm – võivad viia omaniku rahakotist vägagi suure summa: „Elu on näidanud, et loomaarstide kiiret sekkumist vajavaid muresid on palju – küll saavad loomad liikluses viga, küll lähevad mõne teise loomaga kaklema või tabab lemmikut mõni ootamatu haigus.“

Mõlemas kindlustusseltsis on võimalik kindlustada lemmikuid neljandast elukuust kuni seitsmenda eluaastani. Tervisekindlustus hakkab kehtima 14 päeva pärast esmase tervisekindlustuse sõlmimist ja kehtib reeglina Eestis. ERGOs on omanikul vajaduse korral võimalik sõlmida ka Eesti-väline tervisekindlustus. Jätkulepingu korral on looma kindlustatus katkematu.

If kindlustuses kehtib looma terviseprobleemide korral 3500 eurot vastutuskaitse, ravikulud kaetakse 700 euro väärtuses kindlustusjuhtumi kohta, üle selle tuleb tasuda kliendil endal. Ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi korral hüvitab If Eestis tehtud mõistlikud ja vajalikud veterinaarabi kulud: raviprotseduuridele (operatsioonid jm), abivahenditele (sidemed, haavaplaastrid jm) ja ravimitele tehtud kulud, samuti diagnostika- ja konsultatsioonitasu.

„Samas tuleb tähele panna, et enne kindlustusperioodi alanud haigus ei ole kindlustatav,” lisas Sepp. „Samuti välistatakse enne kindlustamist kaasasündinud haigused ning pärilikud diagnoosid.“ lisas Sepp.

Ka ERGO varakahjude käsitleja märgib, et tavapärane tervisekontroll (kaalumine, kõrvade puhastamine, vaktsineerimine jm muu plaaniline tegevus), aga ka geneetilised, pärilikud, kaasasündinud ja kroonilised haigused ei ole kindlustuse poolt kaetud, Kindlustuse alla ei kuulu ka hambaravi – näiteks hambakivi eemaldamine või igemepõletik. Erandiks on vaid olukord, kus hammas saab välise sündmuse tõttu, näiteks puupulga, kõva mänguasja või kondi närimisel, trauma. ERGO kindlustuses on omavastutus juhtumi kohta 40eur ning suurimal juhul 10% raviarvest.

Looma kaotus – tõsine mure

Looma vargus, kadumine või surm on samuti põhjused, mille puhuks saab looma kindlustada. If kindlustuses saab lepingu sõlmida 100-2500 euro väärtuses, hüvitatakse ka looma otsimiseks vajalike kuulutuste avaldamine või leiutasu. 60 eurot on juhtumi korral alati baasomavastutus. Kindlustussumma saab klient lepingut sõlmides alati ise määrata.

Loomulikult ei saa üle ega ümber teistele tekitatud varalisest kahjust ehk vastutuskindlustusest. Siia alla kuuluvad näiteks juhtumid, kus loom närib puruks kellegi mobiiltelefoni vm, määrib kellegi rõivad mustade käppadega üles hüpates või hammustab kedagi ning tarvis on tasuda kannatanu raviarved või hüvitada määritud-lõhutud asjad.

Lisaks ka reisitõrge. Seda kasutatakse juhul, kui loom jääb peremehe reisile sõitmise ajaks koju, loomaga aga juhtub midagi, teda on vaja opereerida ning selle tõttu on sunnitud omanik kas reisi ära jätma või varem tagasi koju pöörduma.

Kindlustust lihtne sõlmida

Lemmiklooma kindlustusperiood on üks aasta ja kindlustuse saab teha mugavalt kodus veebilehe kaudu. Lepingu sõlmimiseks tuleb sisestada looma vanus, tõug, kiibi number ja omaniku andmed. Süsteem arvutab välja kindlustusmakse suuruse ja kohe saab teha ka makse.

Kiire ja lihtne on tegutsemine ka kindlustusjuhtumi korral. „Kui loomaga juhtub midagi, siis läheb omanik temaga loomaarsti juurde, kes määrab ravi, mille eest omanik maksab – ja saab seejärel tšekkide alusel raha kindlustusest tagasi,” kirjeldab Veiko Sepp asjade käiku Ifis. „Erandjuhtudel on omanikul võimalik saada ka Ifi garantiikiri, kuid see eeldab kindlustusseltsi eelnevat suhtlust veterinaariga.“

Sepp lisab, et kahjuavaldusse tuleb kirja panna, kus, mis ja millal juhtus, seejärel võtavad kindlustuse sõlminud kliendiga ühendust kahjumenetlejad. „Looma kadumise korral on siiski vajalik teha avaldus politseisse. Hea tava on ka, et mida varem pöörduda probleemide korral kindlustuse poole, seda parem.“

Varakahjude käsitleja märgib, et surmaga lõppenud juhtumeid on õnneks olnud vähe, küll aga on hüvitatud näiteks koera erakorraline keisrilõige, mille määras arst. Kalberg lisab, et kindlustuslepingu sõlmimisel teeb omanik otsuse, kas kindlustusterritooriumiks on vaid Eesti või ka välisriigid. Koertele kehtib kindlustuskaitse kodus, koduaias või rihma otsas jalutades, kassidele ainult toas.

Kohustus pikaks ajaks

Kindlustusseltsidsoovitavad igaühel enne looma võtmist mõelda, et lemmikule – nagu igale pereliikmele – kulub toitu, aega ja ravimeid. Nende kuludega tuleb arvestada pika aja peale ette.

Ei maksa ka unustada, et hoolimine ei tähenda hellitamist. Ikka tuleb ette, et head soovides teeb omanik teadmatusest loomale hoopis halba. Nii on näiteks seedimisprobleemidega: mõeldakse, et las loom saab ka ikka head-paremat, ja antakse neile sobimatut toitu, kas maiustusi või muud endale suupärast,” toob kahjukäsitleja näite. 

Paljusid õnnetusi saaks ka ennetada: näiteks vaadata üle plats, kuhu koer lahtiselt jooksma lastakse. Siis pole ohtu, et koer klaasikildude või mõne traadijupiga ennast vigastab, kaanetamata auku kukub vmt.

Kindlasti on mõistlik lemmik kindlustada, kui on plaanis temaga koos minna reisile väljapoole Eestit, kas näitusele või lihtsalt sõpradele-tuttavatele külla, või kui tegemist on eriülesandeid täitva loomaga: teenistuskoer võib viga saada kurjategija peatamisel, juhtkoer sattuda näiteks liiklusõnnetusse, jahikoer aga võib saada metslooma käest rappida või ekslikult tulistatud kuuliga pihta, rõhutavad kindlustusseltside esindajad.