Lemmikloom

Kuldkalake sinu kodus ehk Mida peaksid teadma enne akvaariumi soetamist? 

Toimetas Annaliisa Köss, 9. märts 2020, 19:29
Eranditult kõik kalad soovivad puhast keskkonda ja puhast vett.Foto: Sanjiv Nayak / Unsplash
Kui oled mõelnud lemmiklooma võtmise peale, kuid kass ajab sinu meelest palju karvu ning koer tundub olevat lausa lapse eest, siis kaladega on muret tunduvalt vähem. Lisaks on akvaarium ka kaunis ja stressi maandav sisustuselement. Aga millest alustada ja kuidas akvaariumis ujuvatele kalakestele sobiv elukeskkond luua, selle osas annab nõu KIKA Eesti juht Ksenia German.

Millest alustada?

  • Sobiv koht. Kõigepealt mõtle läbi, kuhu soovid akvaariumi paigutada. Hiljem, kui vesi juba sees, on selle liigutamine problemaatiline ja võib tekitada lisastressi ka kaladele. Asukohana eelista sellist kohta, et saaksid lisaks hooldamisele akvaariumis toimuvat ka mugavalt jälgida. Lisaks võiks selle läheduses olla vooluvõrku ühendamise võimalus. Eelkõige tuleks aga lähtuda sellest, et see sobiks kaladele, kuna nende tervist mõjutavad nii liigne heli, vibratsioon, liikumine kui ka kuumus. Suurema akvaariumi puhul peab loomulikult arvestama selle raskusega.
  • Sobiv kuju. Akvaarium võiks olla kandiline – seda on mugavam paigutada, puhastada ning ka kujundada.
  • Sobiv suurus. Mida suurem on akvaarium, seda aeglasemalt muutub selle bioloogiline tasakaal ning seda harvem nõuab see hoolt. Mida väiksem on akvaarium, seda suuremad piirangud kaasnevad nii kalade kui taimede osas. Lisaks tuleks arvestada, et suurema akvaariumiga kaasnevad kõrgemad ülalpidamiskulud, kuid seevastu on seda lihtsam puhastada. 
  • Vajalikud lisaseadmed. Soetamisel tuleb arvesse võtta, et vaja on ka erinevaid lisaseadmeid, näiteks filtrit, soojendit, kaane sisse paigaldatud valgustusseadet ning termomeetrit, kahva, voolikut ja sifooni vee vahetamiseks ning puhastamiseks.

Akvaariumi sisustamine
Kui akvaarium on olemas ja toas paika pandud, saab alustada selle sisustamisega. Kõigepealt tuleb akvaariumipõhja puistata pinnasekiht. Järgmiseks kihiks tuleks laotada jämedam kruusakiht, kuhu saab omakorda paigutada kivikesi ja teokarpe ning luua urukesi, kuhu kalad saavad peitu pugeda. Akvaariumisse võiks istutada ka taimi – lisaks ilule aitavad elustaimed luua looduslikku keskkonda. Kui mõned kalad söövad taimi, siis teiste jaoks pakuvad need hoopis võimalusi varjumiseks.

Kord nädalas on soovituslik vahetada 10% veest. Foto: Huy Phan / Unsplash

Samal teemal

Vesi sisse
Mageveeakvaariumisse
sobib tavaline joogivesi – kui kraanist tulev vesi on joomiseks kõlblik, võib seda julgelt ka akvaariumis kasutada. Kui kraanivesi on kaladele ebasobiva koostisega, näiteks liiga happeline või leeliseline, on seda võimalik vastavate veelisanditega töödelda.

Mereveeakvaariumides kasutatakse enamasti spetsiaalset pöördosmoosi seadmetega töödeldud vett. Hapnik absorbeerub vette vee kokkupuutel õhuga. Mida suurem on kokkupuutepind, seda rohkem hapnikku on võimalik vette absorbeerida. Piisava hapnikuhulga tagab üldjuhul veepinna liikumine ja eraldi mullimasinat tarvis ei olegi, piisab üksnes akvaariumifiltri pumbast, mis vett akvaariumis tsirkuleerib.

Õhupumba vajadus tekib tavaliselt suvekuumuses, sest mida kuumem on vesi, seda vähem on selles hapnikku. Sellistel puhkudel aitab lisaõhutamine hapnikuhulka kaladele vajalikul tasemel hoida.

Akvaarium vajab ka valgust
Akvaariumile tuleks lisaks soetada spetsiaalne õige valgusspektriga akvaariumivalgustus. See on oluline nii taimekasvu seisukohalt kui annab kaladele kätte vajaliku D-vitamiini.

Kuidas kalu valida?
Oluline on teada, et akvaarium peab kõigepealt sisse töötama ehk lämmastikutsükli korralikult käima saama, alles siis on see valmis kalu vastu võtma. Esimesteks kaladeks on soovituslik valida eluspoegijad. Kalu koju tuues tuleb veenduda, et nad külma ei saaks ja et toomisnõu ning akvaariumi vee temperatuurid oleks sarnased, kuna aklimatiseerumine on kalade tervise seisukohast väga oluline.

Kindlasti ei tohi panna akvaariumisse kokku röövkalu ja nende võimalikku saaki!Foto: Roxana Baciu / Unsplash

Mõned kalad elavad pinnal, teised keskosas ja kolmandad põhjas – selle järgi tuleks kujundada ka taimestik. Kindlasti ei tohi panna akvaariumisse kokku röövkalu ja nende võimalikku saaki!

Lisaks ei tohi alguses lasta akvaariumisse liiga palju kalu, vaid mõned üksikud korraga. Enne uute kalade sisselaskmist tuleb kontrollida ka ammoniaagi ja nitritite taset. Algajad akvaariumipidajad kipuvad kalu ka üle toitma, kuid tasub meeles pidada, et üldjuhul piisab kaladele ühest söögikorrast päevas. Aeg-ajalt võib teha ka söögivabu päevi. Isegi kui kalad näevad välja näljased, ei tähenda see, et neid kohe toitma peaks. Toitmisel tuleb arvestada kalakeste toitumisharjumustega looduses, olgu nad siis taime- või lihatoidulised või omnivoorid. Vastavalt igale liigile tuleks valida baassööt, mis moodustab põhiosa toidust.

Millised kalad omavahel kokku sobivad ja millised kindlasti mitte?
Enne kalade võtmist on kohustuslik teha korralik eeltöö – uurida erinevate kalade elutingimusi ja seda, millised on nende vajadused temperatuuri, toidu, pH ja akvaariumi suuruse osas. Vaata lähemalt SIIT!

Siit leiad ka ingliskeelse tabeli, mis annab hea ülevaate akvaariumikalade kokkusobivusest.

Akvaariumi hooldamine
Igapäevaselt tuleks kontrollida vaid vee temperatuuri. Kord nädalas on soovituslik vahetada vähemalt 10% veest ning vajadusel puhastada akvaariumit ka vetikatest. Samuti tuleks jälgida ammoniaagi ja nitritite taset. Üldiselt tuleks akvaariumit puhastada paar korda kuus, sealjuures vahetada ära kolmandik veest. 

Pea meeles!
Eranditult kõik kalad soovivad puhast keskkonda ja puhast vett. Selleks, et seda neile pakkuda, tuleb akvaariumis tagada mõistlik asustustihedus ning pidev ja piisav veevahetus. Mida rohkem kalu, seda tõhusama filtreerimissüsteemiga tuleks arvestada.